“Mina usun golfi tõusu Eestis” – Marko Kaljuveer ajakirjas Vinter
Eesti Golfi Liidu president Marko Kaljuveer peab sõiduki juures oluliseks mugavust ja turvalisust. Kiired ja vihased sportautod pole tema jaoks, kuigi ta elab huviga kaasa autorallidele ning on isegi rallisõitu harrastanud.
Tallinna Reaalkooli lõpetanud Marko sai autojuhiload juba kooli ajal. Sõjaväes sai sõidetud KRAZi, ZILi ja muude “vene imedega”, nii et kogemusi autojuhtimises jagub. Kuna tema isa sõitis omal ajal autorallit, oli ka Marko suurt rallihuviline, jälgis spordiajakirjandust ning teadis peast kõigi rallisõitjate nimesid. Eesti Televisiooni sporditoimetuses tööl olles sai rallist samuti Marko eriala ning ta on käinud kohal 15-16 maailmameistrivõistluste etapil.
Sõiduki juures on Marko jaoks oluline mugavus, kuna ta sõidab sageli pikki otsi nii tööasjus golfiväljakutele üle Eesti kui ka maakoju Muhumaale. Tema viimase poole aasta kilometraaž on 23 000 km, mis tähendab, et auto peab olema lisaks mugavusele ka vastupidav ning turvaline. Ja suure pagasiruumiga, et kogu golfivarustus ilusasti ära mahuks.
“Ma pean end autos tundma nagu kodus,” ütleb Marko, lisades, et oma osa mugavuses ja turvalisuses on kindlasti automaatkäigukastil ning mobiiltelefoni käedvabad süsteemil, tänu millele saab autos ajada tööasju, ilma et liiklemine endale ja teistele ohtlik oleks. “See aeg, kus mobiili hoiti autos käes, peaks olema kõigi jaoks möödas. Eriti ohtlik on see pimedas ja libeda teega. Inimesed peaksid rohkem hoolima!”
Kui auto värvist rääkida, siis on Marko pigem klassikaline mees: toonid on tagasihoidlikud – tumedad ja hallid. Muskelautod huvi ei paku, pigem on tema “tassike teed” klassikaline ja soliidne Skandinaavia auto. Kõige rohkem on Marko sõitnud Volvo, Fordi ja Audiga. Täna on tema autoks Volvo XC60.
Kihutaja Marko pole, kuid mõnikord kipub ta kiirustama, kui praamile kiire on. “Mida vanemaks jään, seda rahulikumaks muutun,” ütleb ta ise. Kõige pikem autoreis on tal olnud 2003. aastal suusatamise maailmameistrivõistlustele Itaaliasse Val Di Fiemmesse – 2500 km.
SPORTIMISEKS TULEB AEGA LEIDA
Spordist ja golfist kõneledes ütleb Marko, et tegelikult pakub sport talle tervikuna huvi ning kui mõni eestlane kusagil spordib, siis elab ta alati kaasa. Ja ka endale meeldib talle sportida – see pisik on mehel küljes juba noorest peast, olles läbi aegade harrastanud golfi ja autorallit, jalgpalli, korvpalli ja kergejõustikku.
“Kui sporditoimetuses töötad, oled paratamatult ise ka sportlik. Ja seejuures õnnelik, et sport ja hobi käsikäes käivad,” muigab ta ise. “Ajakirjanikud on ju uudishimulikud ja elust huvitatud.”
Golfiga tegeleb Marko aastast 2002. See on tema sõnul suurepärane mängiseendaga võistlemiseks ning samas väga suurepärane sportimisviis, sest 18 rada läbi mängides jalutad läbi umbes 10 kilomeetrit.
“Inimestele, kes mõtlevad oma tervisele, on golf väga hea ala – vähe vigastusi tekitav põnev spordiala, tänu millele leiab palju uusi tuttavaid. Ja mida saab edukalt koos perega värskes õhus harrastada,” loetleb ta. “Ainus miinus on ajakulu, kuid olen alati öelnud, et kui midagi soovid teha, siis tuleb selleks aega võtta. Selle taha ei saa pugeda, et aega pole! Kellel meil seda liiast käes on? Liikumine on ülimalt oluline, sest inimene ei püsi kahjuks eluaeg terve. Kui ikka juba trepist kõndides hakkate hingeldama, on viimane aeg end liigutama hakata. Kasvõi koeraga pikemaid jalutuskäike tegema.”
Kuigi Marko suhtus alguses golfi kerge eelarvamusega, et see on eakate harrastus, mis tõenäoliselt sportikke naudinguid ei anna, muutus see arvamus kohe, kui ta esmakordselt väljakule sai. See oli 13 aastat tagasi, kui spordiajakirjanikud Jaan Martinsoni eestvedamisel huvi pärast ühes- koos green cardi tegema läksid.
“Mina usun golfi tõusu – sellel mängul on lihtsalt nii suur potentsiaal!” Marko Kaljuveer, Eesti Golfi Liidu president
“Tegime kursuse läbi ja mulle hakkas golf tõsiselt meeldima. Tehniliselt väga keerukas mäng ja viimased rajad lihtsalt vedasin jalgu järel ehk füüsiline koormus oli täiesti olemas. Omapärane spordiala, värske õhk, tore seltskond – kõik, mida vaja,” kiidab Marko, kes hakkas lisaks golfiharrastamisele seda ka vaikselt Eesti Televisiooni spordisaates propageerima, kajastades Eesti tähtsamaid golfivõistlusi.
GOLFI OOTAB EES SUUR TULEVIK
“Näen Eesti golfile suurt tulevikku, see on hetkel jõudsalt arenev ala,” ütleb Marko, kes on Eesti Golfi Liidu president alates selle aasta algusest. “Inimesed tahavad aina enam terved püsida ning golf on nii füüsiliselt, vaimselt kui ka sotsiaalselt selle edu võti, olles küll individuaalne mäng, kuid eeldades koostööd. Ma ei näe takistust, et golfist saab lähiaastatel TOP7 spordiala.”
Täna on Eestis umbes 3000 golfiharrastajat, mõne aastaga on Eesti Golfi Liidul plaanis kasvatada nende hulka 10 000ni. Selleks peab aga muutma golfi kättesaadavamaks ja taskukohasemaks. Liidu plaan on olla lähiaastatel golfi propageerimisel rohkem “pildil” ning teha aktiivset tööd, et inimesed saaksid golfist rohkem teada ning tuleksid seda julgemalt katsetama.
Lähiajal on golfiliidul plaanis korraldada mitmeid võistluseid, et ühelt poolt anda meie golfisõpradele võimalus end proovile panna ja teisalt teha meie maailmatasemel väljakud tuntuks ka väljaspool Eestit. Lisaks soovib liit edendada ka siseturismi, et mängijad käiksid mängimas väljakutel üle Eesti – Tallinna inimesed sõidaksid Kuressaarde, Otepääle ja Rakverre ning vastupidi.
Marko on läbi mänginud kõik Eesti seitse täismõõtmes väljakut ning hindab nende kvaliteeti kõrgelt. “Hiljuti mängisin Pärnumaal Tahkuranna uuel väljakul soomlasega, kes arvas, et see on raudselt TOP10 väljak Euroopas.”
Ta lisab, et liit ootab huviga, kuidas lähevad läbirääkimised Tallinna linnaga 9-rajalise linnaväljaku ehitamiseks. “Ükspäev tuli mulle kõne inimeselt, kes palus nõu, kuidas saaks tema 30-hektarilisele maatükile golfiväljakut rajada. Buum on tulemas!”
NÄITLEMISE ASEMEL AJAKIRJANDUS
Väiksena tahtis pikaajaline spordiajakirjanik ja tänane golfiliidu president saada aga hoopis näitlejaks ning ta lõi ka lapsena kaasa Sulev Nõmmiku filmis, mida Muhumaal Koguvas filmiti. Näitlejat temast küll ei saanud, kuid tänaseni meeldivad talle väga nii teater, raamatud kui ka kino ning Muhumaalt sisse jäänud soe tunne pani aastaid hiljem sinna maakodu soetama.
Nüüd elab Marko poole kohaga Muhumaal ning kuulub ka Muhu Jahiseltsi. “Eks see maamaja omamine on selline mõnus võimalus saada linnakärast eemale ja viibida metsas. Ja relvade vastu pole ma muide kunagi elus huvi tundnud, aga näed – nüüd olen jahiseltsis.”
Näitleja elukutse asemel läks Marko pärast sõjaväge hoopis Tartu Ülikooli ajakirjandust õppima, olles samal ajal juba Eesti Televisioonis tööl. Kokku oli ta seal ligi 25 aastat ning meenutab seda aega hea sõnaga: “Olla toimetuse juht pärast Toomas Uba oli suur väljakutse. Juhtima pidi nii inimesi kui ka projekte. Tegin seda tööd tõesti suure kire ja armastusega ning sain meeletult hea kogemuse. Jah, töö oli närviline, raske ja vastutusrikas, aga ääretult põnev.”
Töö Eesti Golfi Liidu presidendina on teistmoodi huvitav: keegi ei ütle, mida ja kuidas teha. Ise tuleb panna paika plaanid ning mõelda välja, kuidas neid teostada. Ehk siis kui plaaniks on golfimängu edendamine, tuleb nüüd seda osata turundada. “Selles ametis on seotud nii äri, spordi kui ka turismi omadused – kõike tuleb teha!” ütleb Marko. “Mina usun golfi tõusu – sellel mängul on lihtsalt nii suur potentsiaal!”
