Hooaja 2024 kokkuvõte
Kui võtta mõne sõnaga kokku põhilised teemad, välja arvatud rutiinsed seal hulgas juhendid jms, millega see aasta on tulnud HCP ja Reeglite komiteel tegeleda, siis on olnud need järgmised:
Esmalt nimetaks tähelepanu väärivat sihipäraselt loomingulist HCP kujundamist mõne mängija poolt, maakeeli – HCP-ga manipuleerimist. Tuletame meelde, et mängija HCP ideaalis väljendab mängija hetke mänguvõimekust, eriti oluliseks muutub see võistluste korral, kus vaikimisi nii või teisiti eeldatakse kõigilt samasugust suhtumist kehtestatud reeglitesse (sh HCP reeglitesse – keegi ju ei kujuta ette, et võistlustel oleks mõnele lubatud mulliganid, jalaga palli asukoha parandamine, väljakul tii pealt mängimine vms). Paraku näitas see aasta meile, et kui auhinnad on piisavalt atraktiivsed, siis kipuvad nii mitmedki ausa mängu reeglid tähtsuse järjekorra lõppu vajuma. Kõrvalpõikena, see on hea koht osundada, miks amatöörgolfis on kasutusel auhinna maksumuse piirang (meil hetkel 900 EUR). Sellepärast ongi, et piirata ahvatlust reeglitega jantima hakata. Kahtlemata on päevi, kus Taara on mängija poolel, greenkeeper on lipud õigesse kohta puurinud, mets su palle ei taha ja viskab need fairwayle, slaissist on saanud ajutiselt draw, mängupartnerid ei ole tüütused jne. Lõpuks ilutsebki tabelis 42-43 punkti, kummaliseks muutub olukord siis, kui hakatakse mängima 45+ punkte just nn „rasvase“ auhinnalauaga võistlustel (ärme unustame, et taseme väljamängimist indikeerib punktisumma 36) ja nii korduvalt. Sellised asjad ei tee head golfile, ega ka lõpptulemusena mängijale endale. Niigi hakkab juba mõnele, muidu toredale mõõduvõtmisele külge kleepuma nn „huijarite kokkutulek“ – mitte just väga soliidne silt.
Siinkohal olemegi klubide vastavatel komiteedel palunud enne uut hooaega välja sõeluda mängijad, kes kipuvad võitma 45+ ja seda korduvalt ning visata pilk peale nende hcp kujunemise mustrile, mis peaks päädima jutuajamisega kapteni ja mängija vahel ausa mängu mõttest ja olulisusest.
Veelkord, on mängija asi hoida oma hcp vastavuses oma mängutasemega.
Kogukonnana saame siin kindlasti panustada, andes selgesti mõista, et HCP manipulatsioon ei ole vastuvõetav (loodetavasti ei pea me jõudma vastava avaliku statistikani).
Teise teemana on olnud arutluse all amatörism ja just golfiõpetamise seisukohalt.
Meenutame, et hetkel kehtib siis reegel, mis ei luba golfi raha eest õpetada, säilitades sealjuures amatöörstaatust. Siin on ka erand, mida me Eestis rakendame, ehk siis liitudes EGL vastava programmiga, on võimalus oma amatöörstaatus siiski säilitada. Oleme seda võimalust juba pikalt kasutanud ning hetkel käivad arutelud selle üle, kas see ehk on oma ülesande täitnud ning võiks tulevikus sellest loobuda või muuta mõningaid kriteeriume, nt tunnitasu, õpetatavate ringi jne. Tahame ses osas koos klubidega/väljakutega selgusele jõuda enne järgmise hooaja algust.
Võib ju küsida, et miks me sellega üldse tegeleme, senini ju toimis. Väga üldine vastus on see (lisaks muidugi asjaolule, et tegemist on erandiga ning väga raske on kontrollida, kas selle erandi tingimustest ka tegelikult kinni peetakse), et reaalne vajadus (ühelt poolt õpetajate puudus ja teisalt non-amatööridele kehtestatud piirangud) kui selline hakkab ära kukkuma. Õpetajaid justkui jagub ning samas võivad non-amatöörid meil võistelda pea igal võistlusel (see on kinni ainult võistluste korraldajast). Sõnaga, tahad golfiõpetamisest elukutse teha, tee valik ja saa heaks õpetajaks ning ole tulevikus rikas. Siinkohal on mõistlik meenutada, et amatöörstaatust ei võta mängijalt keegi, seda saab mängija ainult ise teha, õigemini, tema reeglite vastane tegevus, EGL HCP ja Reeglite komitee saab seda ainult taastada. Muuseas, kui rikkumine ei ole suur, siis esimesel korral näevad reeglid ette võimaluse amatöörstaatuse taastamist alles kuue kuu pärast peale viimasest üleastumisest (oleme seda ka rakendanud), teisel korral on aeg pikem, kolmandat korda ei pruugi tullagi, sõnaga, kui tundub, et õpetamine ei ole sinu jaoks, saab üpris lihtsa vaevaga taastada oma amatöörstaatuse, küll on pendeldamine pea võimatuks tehtud. Möödaminnes mainin, et kui keegi varjab amatöörina oma raha eest golfiõpetamise tegevust ning kui see tuleb välja (varem või hiljem see tuleb), siis muidugi ülaltoodud tähtaegadele ei maksa panustada.
Kolmandaks alaliseks teemaks on olnud kohtunikud ja just selle nurga alt, et neid rohkem oleks. Hetkel aktiivselt tegutsevaid just ülearu ei ole. Jällegi, mis on see probleem, mida lahendame, mängijate asi on ju reegleid tunda. Reaalses elus eristab kohtunikku ja mängijat see, et üks on pidanud reeglistiku läbi töötama erinevate tasemete testide sooritamise kaudu ja omi teadmisi erinevates olukordades rakendama, teised, so mängijad, ei pruugi seda läbinud olla. Kohtunikuta võistluse tulemuseks on tihtipeale tõsiasi, et ühte sama reeglit võidakse ja ka rakendatakse erinevalt, vastavalt oma ettekujutusega või arusaamisega reeglipügalast, abi ei pruugi saada ka võistluse eest vastutavast komiteest, kui seal puudub kohtunik, lisaks võistluste juhtimine (mängutempo) jms. Tagajärjeks kummalised otsused võistlustel, loominguline suhtumine reeglitesse ja muud segadused, tõsi, kohtunik ei pruugi seda kõike ära hoida, küll aga tuntavalt parandada. Kohtunik ongi väljakul mängijate aitamiseks ja seda eelkõige, näiteks, kui ei tea, kas punkrist võib palli käega välja visata või mitte, ei ole mõtet kohapeal rusikavõitluses selgust otsida, vaid kutsuge kohtunik ja seda ka muude olukordade puhul, säästate lööke ja mängusõpru.
Igal juhul on huvilised teretulnud. Infot vastavate koolituste kohta, kui need paika saab, leiab Golfiliidu kodulehelt.
EGL HCP ja Reeglite Komitee
Heinu Klaas
