Eesti meeskond tuli EMil neljandaks!

Eesti golfimeeskond, kes oli löögimängu järel saanud teise asetuse, alistas veerandfinaalis Prantsusmaa 4:3, kuid kaotas laupäeva hommikul jätkunud poolfinaali, mis oli reedel äikese ja tugeva vihma tõttu pooleli jäänud, Rootsi vastu 2,5:4,5 ning pronksimatšis tuli tunnistada Saksamaa paremust 1:4. Finaalis alistas Rootsi Hollandi 3:2. Tulemused 

Eesti meeskond mängis turniiril koosseisus Carl Hellat, Kevin Christopher Jegers, Markus Varjun, Mattias Varjun, Ralf Johan Kivi ja Richard Teder. Meeskonna treener David Da Silva. Eesti Golfi Liit tänab kõiki toetajaid, kaasaelajaid ning ennekõike mängijate vanemaid, kes korraldasid saabudes hoolimata öötundidest mängijatele meeldiva üllatusvastuvõtu.

Turniiril sai viienda koha Prantsusmaa, kes alistas Itaalia 4:1. Seitsmenda koha lahingus sai eelmise aasta neljas Inglismaa jagu tiitlikaitsjast Hispaaniast 3,5:1,5.

Ülejäänud kohad esimeses divisjonis olid alljärgnevad:

9. Soome
10. Šveits
11. Taani
12. Portugal
13. Iirimaa
14. Šotimaa
15. Wales
16. Austria

Kolm viimast langesid järgmiseks aastaks teise divisjoni. Tulemused 

Teisest divisjonist tõuseb järgmiseks aasta esimesse divisjoni esikolmik teisest divisjonist: Tšehhi, kes alistas finaalis Islandi ja pronks Poola, kes alistas Belgia. Tulemused 

Mängijate ja treeneri kommentaarid võistluse kohta:

Kapten Mattias Varjun: „Tegemist oli meie võistkonnale ja Eesti golfile väga eduka võistlusega. Suutsime tõsta Eesti golfi nähtavale kohale Euroopa suurte riikide kõrval ja realiseerida oma võimeid sellisel tasemel, mis õnnestumise korral on meie enda arvates reaalne. Eriti rahule jään asjaoluga, et võistkond tegi tugeva soorituse nii löögimängu kui rajamängu osas. Olime kõrges mängus sees kohe esimestest radadest peale. Esimesel päeval tegid Kevin, Richard ja Carl suurepärase hommikuse vahetuse, mis andis pärastlõunaks mulle, Ralfile ja Markusele vabad käed julgelt mängida. Lisasime veel paar tugevat skoori ja tulemuseks oli meie parim ühe päeva tulemus päris mitme löögiga. Kuna esimese päeva rotatsioon töötas hästi, mängisime samas järjekorras ka teisel päeval. Alguses tundus, et võime sattuda mõningatesse raskustesse peale rabedat algust. Siiski suutsid Carl ja Richard soliidsed skoorid võistkonnale kirja saada ja andsid meile hea võimaluse oma tugevat esitust jätkata. Olen väga uhke selle üle, kuidas me suutsime peale pisut keerukat algust löögimängu teise päeva lõpetada. Viimase kolme mängija peale tuli vaid üks bogey ja hulk birdiesid. See näitas meie võistkonna sisu ja kõvasti kvaliteeti. Kui keegi mingil hetkel ebaõnnestus, suutsid teised esile astuda. Lõpuks jäime teisel päeval vaid paari löögi kaugusele oma esimesest rekordilisest päevast ja hoidsime väga kõvas konkurentsis kõrget teist kohta. Esimest korda oli koht esikaheksas tagatud ja seda väga kindlalt. Kahe päeva peale olid kõik kirja läinud ringid par või parem. Sellise taseme ja stabiilsuse saavutamine läbi võistkonna on pikalt olnud meie eesmärk ja esimest korda suutsime oma võimeid päris hästi ka realiseerida korraga. Edasi liikusime rajamängu osasse. Veerandfinaalis ootas ees lahing Prantsusmaaga, mis kulges justkui filmistsenaariumi järgi. Olime terve päeva tagaajaja rollis, kuid poisid näitasid meeletut sisu ja andsid meile võimaluse kui vaid paar rada jäi mängida. Meil oli vaja võita kõik neli allesjäänud mängu, et edasi pääseda. Sellisel tasemel on kõik vastased väga tugevad. Nende võitmiseks tuleb 18 rada head golfi mängida, vastu pidada ja loota, et kuskilt õnnestub üks väike löök paremini ja vähem teha. Igaüks nendest mängudest läks lõpu peale, kus olime pisut paremad ja näitasime kõrgemat kvaliteeti kui vastased. See emotsioon, mis Carli 18. rada ja tema viimast sisselöödud putti ümbritses, oli midagi sellist mille nimel tasub seda sporti teha. See oli meeletult võimas ja kahtlemata minu lemmik kogemusi selle kümne aasta jooksul, mis me neid võistlusi mänginud oleme. Poolfinaalis Rootsi vastu võitlesime vapralt ja olime samuti heas seisus. Meil oli hea hoog sees kuni tuli äiksekatkestus. Järgmisel hommikul löödi meie vastu sisse palju pikki putte griini pealt ja väljaspoolt seda. Kuid isegi siis oli kogu matši saatus kinni vaid ühe mängu tulemuses mis seekord läks vastastele. Ka sakslaste vastu olime saanud väikese edu kätte, kuid seekord suutsid lõpus nemad pisut kindlamalt realiseerida oma võimalused ja seega saavutasime me neljanda koha. Midagi peabki jääma ka järgmisteks kordadeks. Isegi nappide allajäämiste juures ei vahetaks ma meie meeskonna mängu kellegi teise oma vastu. Julgen öelda, et lõime võistkonnaga palli terve turniiri peale kõige paremini ja seetõttu oli meid väga keeruline alistada. Minu jaoks on see suurepärane alus saavutada edu ka tulevikus. Terve võistkond andis endast nii füüsiliselt kui vaimselt viimase terve nädala jooksul. Aga sellele lisaks tahaks ma eraldi välja tuua kõigi suurima panuse meie meeskonna edusse. Ralf- meie noorima liikmena näitas Ralf palju kogemust ja oli tähtis osa meie tugevast löögimängu tulemusest. Rajamängus oli ta üks kindlatest punktidest, mida hädasti Prantsusmaa vastu vajasime. Richard mängis löögimängu mõlemal hommikul, sest meil oli vaja alustada päevi tugevate skooridega. Ta suutis oma ülesandega suurepäraselt toime tulla ja panustas mõlemal korral alla pari ringiga. Terve võistluse peale tegi ta ilmselt kõige rohkem eagleid, mis nii mõnelgi korral keeras seisu meile soodsaks. Markus oli meie salarelv just eriti rajamängu osas, kus ta võttis järjepanu maha vastaste tippe ja teenis võistkonna peale kõige rohkem punkte see nädal. Isegi maailma top25 mängijate vastu võisime julgelt tema käest võite loota. Kevin andis hoolimata haigestumisest võistkonna edu jaoks kõik. Proovisime tema koormust turniiri teises faasis veidi vähendada, et tervis kosuks aga olles vähem kui 100% panustas Kevin raja kõrval toetusega, oli suurepärane caddie ning lõpuks tõusis tagasi heasse mänguvormi. Rootsi vastu võideti kriitiline foursome punkt. Kevini lähestumislöök lisarajal oli nii kõrgest klassist, et ka turniiri võitjatel polnud sellele mingit vastust. Carl oli löögimängus väga kindel ja jätkas head mängu ka rajamängus. Tema võitis meie jaoks mängu Prantsusmaa vastu ulmelise lõpuga, kus tegi birdie nii viimasel rajal kui teisel lisarajal. Keerulises seisus oli meie turniir tema õlgadel ja ta vormistas sellest ühe Eesti golfi magusama võidu. Kõik sellel aastal tehtud töö sai kuhjaga tasutud kui viimane putt sisse kukkus ja ajalooline koht poolfinaalis kindlustati. David hoidis meil pidevalt kätt pulsil ja innustas edasi suruma ükskõik kui hea või halb seis parasjagu oli. Tema on uskunud meie edu võimalikkusesse juba pikalt ja temal on suur roll meie meeskonna mängu kõrge taseme taga, mis võimaldab meil mängida kõigi tippudega. Ma tahan tänada ka väsimatut Kristot, kes korraldab meie elu nagu tuuriproffidel. Kui midagi vaja on, siis sellele leitakse ka lahendus. Igal ringil oli meil olemas kõik vajalik söögi, joogi ja muude asjade näol, mis palava ilmaga mängides vaja läheb. See, et me jõuame võistlusele, väljakule ja hotelli ei juhtu iseenesest, kuid meie mängijatena saame keskenduda vaid golfimängule ja iga selline väike asi aitab meie edule kaasa. Kuigi meie riik ja tiim võib olla mõnevõrra väiksem kui teistel, panustavad kõik selle võrra rohkem. Kambavaim ja hea tiimitunne on algusest peale olnud meie suureks eeliseks ja tänu kõigi liikmete panusele oleme suutelised võistlema ja võitma endast palju suuremaid golfiriike. Viimaks tahan tänada kõiki, kes meile kodudest kaasa elasid. See toetus oli tuntav ja inspireeris meid püüdlema veel sammukese edasi. See nädal polnud suurepärane mitte ainult meie võistkonna, vaid terve Eesti golfi jaoks.“

Kevin Christopher Jegers: „Meeskondlikud Euroopa Meistrivõistlused on alati olnud aasta üks kõige lõbusamaid võistlusi aga see aasta oli see hoopiski midagi muud. Ma uskusin, et meie tiim oli suuteline top8 hulka tulla aga seda, et neljanda koha saame ei osanud ette kujutada. Ma olen nii uhke meie tiimi üle, kõik olid südamega asja juures ja andsid endast 100% mis oli päeva lõpuks kõik mida soovida sai.
Enda mänguga jäin enam vähem rahule. Mängisin esimese löögimängu ringi hästi, kuid pärast seda suutsin haigeks jääda ja sealt edasi oli raske. Õnneks sain esimene matchplay ringi ajal puhata mis kindlasti aitas kõvasti kaasa ja järgmine päev suutsin ka foursomes Markusega mängides punkti koju tuua. Ning ka viimasel päeval olin oma single matchis täiesti sees veel, kuid ei saanud lõpuni mängitud kuna olime juba kaotanud. Vaatamata sellest, et väljas oli väga palav oli väljak ikkagi märg ja griinid aeglased, mis vajas harjumist.
See oli kindlasti nädal mida ma kunagi ei unusta. Isegi kui me medalit lõpuks ei saanud, täitsime me enda algse eesmärgi ja veelgi enamat. Ei oleks tahtnud teha seda ei kellegi muuga kui nende viie tiimikaaslasega, kes olid valmis enda riigi eest mängima ja seda kuni lõpuni välja. Veel kord, ma olen super uhke selle tiimi üle ja loodan, et saame järgmine aasta veelgi rohkemat saavutada.
Aitäh Davidile, Kristole, golfiliidule, ja kõikidele fännidele, kes elasid kodust kaasas ja jälgisid tulemusi.“

Carl Hellat: „Eelkõige tänan meie tiimi ja toetajaid kelleta poleks olnud võimalik nii kaugele välja jõuda. Suur kummardus ka Kristole ja Davidile.
Võistlus osutus üle ootuste edukaks Eestile. Paljud favoriidid mängisid kokkuvõttes oodatust halvema koha välja.
Enda mängu kohta võin öelda niipalju, et palli lõin tii pealt paremini kõigist kellega mängisin. Raske oli tõesti griinidel ja griini ümbruses. Fairwayd eksides oli kohati ka raske palli leida ja griinile peale lüüa, mis tegi avalöögi paigutamine fairwayle suureks eeliseks vastaste ees.
Kui juba poolfinaali jõudsime olles pärastlõunal 0:3 maas Prantsusmaa vastu siis sain aru, et suudame mängida selles seltskonnas ja liigume õiges suunas golfiriigina. Ma ei oska võrdlusi isegi tuua, aga see et Top 4 saavutada Euroopas, kui meil on ainult ca 3500 golfarit ja 7 väljakut on üpris sürreaalne.
Jäin väga rahule meie tiimi vaimuga, ühiste otsustega (millal keegi mängib, mis järjekorras ja kui keegi soovis puhata siis teda ei mänginud hommikul foursomes) ning oli tore kuulata ka, et teised riigid olid vaimustuses meist ja elasid meile kaasa. See on üks selliseid võistlusi ja elamusi mis jääb elu lõpuks meelde.“

Markus Varjun: „Meie jaoks väga edukas nädal. Mängisime kollektiivselt väga head golfi ja meie suur eesmärk oli tulla top8 hulka peale kahte löögimänguringi ja lõpuks jäime teiseks, mis oli juba ajalooline hetk ja see andis ka teistele suurtele riikidele märku, et meie hea mäng on võrdväärne või isegi parem nende heast mängust. Järgmine mäng oli väga tähtis, sest see otsustas kas me mängima parema 4 hulgas ja on lootust medalitele või mängime 5.-8. koha peale. Hommikul mängisime 2 foursome ja kahjuks mõlemad kaotasime ning panime ennast väga keerulisse olukorda Prantsusmaa vastu. Meil oli vaja võita pärastlõunastest mängudest viiest neli, mis tundus väga keeruline ülesanne, aga kõik poisid läksid fookuse ja suure innuga oma mänge mängima ja kõik läksid oma parimat andma. Me kõik mängisime väga hästi ja tänu Carli teise lisaraja võidule saime hakkama turniiri suurima upsetiga sellel turniiril tulles tagasi 0:2 kaotusseisust ja võita õhtul neli mängu viiest. See on minu amatöörkarjääri üks tipphetki ja võit mida me ei unusta veel niipea. Rootsiga mängisime hommikupoole 1:1 viiki foursomedes ja õhtupoole ja järgmisel hommikul andsime väga kõva lahingu Rootsile, aga kahjuks pidime tunnistama rootslaste paremust ja ees ootas mäng Saksamaaga. Turniiri viimane ring oli Saksamaa vastu ja peale esimest üheksat olime tiimiga väga heas seisus, aga teine üheksa sakslased lülitasid sisse lisakäigu ja kõigil hakkas oma mäng vaikselt käest libisema, meie väiksed vead ja nende birdie sadu teisel üheksal andis neile võidu meie vastu ja kokkuvõttes 4. koht. Ma arvan, et me oleme kõik väga uhked mida me just tegime terve tiimiga, mitte kunagi pole me varem saanud top8 hulka, rääkimata võita esimene matchplay ring ja olla parema 4 hulgas. Siinkohal pean tänama kõiki tiimikaaslasi, David Silvat, Kristo Raudamit ja kõiki kaasaelajaid, kes hoidsid meile pöialt sotsiaalmeedias, tõime paganama põneva golfinädala Eesti rahvale. Oli au teha poistega ajalugu Eesti golfile ja loodan, et ka järgmine aasta tuleb sama põnev.“

Ralf Johan Kivi: „Tiimi EM on tähtsaim võistlus, kus tiimiga on eesmärk näidata head tulemust. Käisime Royal Parki väljakut mängimas juba juunikuus, see andis hea ülevaate, mis meid ootab. Väljakul on väiksed griinid ja pigem kitsad fairwayd, mis nõuab head palli löömist. Löögimängu osas oli mäng hea, lõin palju fairwaysid, mis andis võimalusi lüüa griinile lipu lähedale. Eriti head meelt teeb teise ringi bogey-vaba 67. Matchplays top8 hulka jõudes teadsin, et vastas on kõik tugevad Euroopa riigid. Esimene matchplay päev oli vastas Prantsusmaa. Kaotasime hommikused foursomed ja jäime 0:2 taha, võiduks oli vaja võita viiest singlist neli. Saime sellega hakkama, Carl tõi teisel lisarajal võidu koju. Viimasel kahel päeval mõjutas ilm oluliselt mänge. Rootsi vastu mängides jäid individuaalsed rajamängud pooleli äikese ning vihma tõttu ja tulime tagasi järgmise päeva hommikul. Hommikused märjad ja aeglased griinid valmistasid mulle palju raskust mistõttu ei suutnud birdie võimalusi realiseerida. Pronksimängus oli vastas Saksamaa. Sel ringil andis tunda väsimus, kuid võitlesime lõpuni. Seekord tuleme koju 4. kohaga. Näitasime kogu Euroopale milleks Eesti poisid võimelised on. Järgmine aasta oleme tagasi tugevamalt. Tänud EGL ja kõik kaasaelajad. Go Eesti!“

David Da Silva: „Minu arvates on võistkondlikud Euroopa meistrivõistlused tugevuse ja sügavuse kontrollpunkt golfiliidule nelja erineva võistlejakategooria vahel – tüdrukud, poisid, naised ja mehed. Eesmärgiks peaks olema võimalus süstemaatiliselt arendada 3-4 kvaliteetmängijat iga kategooria kohta iga 2 aasta järel, kuid seda on väga raske mitu aastat järjest õigesti teha.
Eesti golfil on õnn olla kolm aastat meeste 1. divisjonis, seega tänavune 4. koht on uskumatu saavutus. Isegi ilma eliitressurssideta oli eesmärk hea planeerimine ja ettevalmistus, sest olime tugevad kandidaadid divisjon kahte langemiseks – seda näitas kõigi meeskondade mängijate keskmine WAGR-i ränking.
Meie ülesanne oli välja töötada strateegia mängija kohta, et saada oma löögi keskmine 70,5 ringi kohta ja 10 kvalifitseeruva ringi kohta saavutada meeskonnale kokku tulemus -15, meie prognoositud top8 piir. Soovisime pääseda kaheksa hulka, et vältida ka allpool toimuvaid väljalangemismänge, kuna selles lahingus osaleks palju tugevaid riike. Kaheksa hulka jõudmine võiks vabastada meie mängijad ja avada võimaluse kõrgetele positsioonidele.
Uskumatul kombel läks neil kuuel mängijal veelgi paremini – saavutasime kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks -26 ja saime sellega 2. koha! Pärast avaringi -14 arvasid paljud, et kukume kokku ja liigume tagurpidi, kuid meeskond tuli viimastes löögimängudes tugevalt tagasi, saavutades ka teisel päeval hiilgava soorituse –12.
Sellest hetkest alates oli kõik võimalik ja alistades veerandfinaalis väga tugeva Prantsusmaa meeskonna, tekkis meil võimalus medalitele mängida. Andsime endast parima, kuid paar halba lööki võtmehetkedel, väsimus äärmises kuumuses ja vastaste hea mäng tähendasid, et võitsime hiilgava 4. koha.
Palju õnne mängijatele ja meeskonnale, nad mõjutasid kogu seda turniiri kõige rohkem. Nad andsid põhjuse olla nende enda ja Eesti golfi üle uhke olla. Usun, et neil läheb edaspidigi väga hästi, aga nagu olen rõhutanud, on praegu ülikiire otsustada, kuidas Eesti golf siit edasi läheb. Märgid pole juba head – see võib olla viimaseid kordi, kui sellist tulemust nähakse paljude aastate jooksul. Treenerina olen tänulik mängijatele, Kristo Raudamile, kes on olnud tohutult abiks ja juhatusele – nautige seda tohutut Eesti meeskondlikku saavutust.“