EMV30: Ulvi Ingver – mitte ainult esimene meister, vaid ka esimese klubi asutaja

EMV kuld 1994 (246; +102); EMV hõbe 1998 (218; +74); EMV pronks 1995 (222; +78), 1997 (211; +67), 1999 (215; +71), 2002 (185; +41)
Viimati: EMV 2009 4. koht (302; +86)

Ulvi Ingver on üks väheseid naisi, kes seisis 30 aastat tagasi Eesti golfi lätete juures. Tema tähtsus meie golfi ajaloos on suurem kui ainult fakt, et ta tuli 1994. aastal esimeseks naiste meistriks.

Kuidas naised Eestis golfi juurde jõudsid, vähemalt algaastatel? Kui üle maailma on levinud sõnapaar „otsige naist“, siis Eesti golfis tuleks öelda: „Otsige meest!“. Ka Ulvi Ingver jõudis alani abikaasa kaudu. „Villu Ingver oli ju üks väljaku rajamise idee autoreid ja põhiline asjade korraldaja Niitväljal, kui see valmis sai,“ ütles Ulvi. „Mingil määral oli see nagu pereäri, sest olin ka igatepidi aitamas ja toetamas.“
Kuigi paljud golfisõbrad seda võib-olla teavad, ei saa jätta mainimata, et Villu Ingver oli ka Eesti Golfi Liidu president ja väljaku juht ning Ulvi Ingver alaliidu asutajaliige ja hiljem juhatuse liige ning oma naiste klubi president. „Minu idee oli ikkagi propageerida naiste seas golfi ning eks pidin ka ise tegus olema ja palju mängima,“ meenutas Ingver. „Esimestel aastatel naisgolfareid siiski palju ei olnud ‒ eriti neid, kes julgenuks võistlema tulla.“

Liiga suur tahtmine hakkas mängutaset pärssima

Kui aga minna Ingveri esimese ja ainsa meistritiitli juurde, siis tulemus polnud küll silmapaistev – nii tunnistab ta ka ise –, aga sel oli üks väärtus, sest erinevalt meestest suutis ta edestada Rootsist saabunud väliseestlasi. „Jätsime naiste seas võidu koju, ehkki meie tegime alles esimesi samme, aga nemad olid mänginud aastakümneid.“
Ingver meenutas naljaga pooleks, et 1994. aasta meistrivõistluste kahe mängupäeva vahel võttis ta kodus kartuleid. „Tänapäeval oleks see mõeldamatu, aga tollal sai palju ise tehtud. Näiteks õmblesin ka medalitele lindid ja kirjutasin välja diplomid, kaasa arvatud endale.“
Ingveri arvates võis teda eduni viia sportlik taust. „Tollal ju mingist professionaalsest trennist juttu polnud, lihtsalt käisime mängimas. Tegelesin enne kergejõustikuga, käisin spordikallakuga koolis. Aga kergejõustikus ma meistriks ei tulnudki, alles golfis sain esimese tiitli. Kadri Apivala treenis ka tõsisemalt, teistele oli golf seltskondlik ajaviide,“ rääkis Ingver.
Edasi läkski nii, et aastatel 1995‒1997 oli Apivala kogu aeg Ingverist eespool ja esimest meistrit edestas kaks korda ka Anne-Reet Sibul. „Mul oli sama probleem nagu spordis paljudel – liiga suur tahtmine pärssis mängutaset. Teiste võistluste ja handicap’i põhjal pidanuksin olema justkui kodueestlastest parim, aga see üks võistlus, mida kõige rohkem võita tahtsin, ebaõnnestus.“
Kui Rootsist saabus mängima väliseestlane Eevi Tamander, jättis ta kodueestlased selja taha. „Tema mäng oli tõesti ilus ja stabiilne. Ma ei olnud oma ihusilmaga enne nii head naiste golfi näinud. Alguses, kui ta tuli, oli meist pea jagu üle,“ rääkis Ingver.

Seeniorina taas parim

Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel naised 1990ndatel ei käinud. „Välismaal mängisime rohkem seoses klubi tegevusega, aga me poleks koondist kokkugi saanud,“ nentis Ingver. Ta loobus meistrivõistlustel osalemast, kui Eestisse tekkisid juba naismängijad, kes treenisid ja keda võis sportlasteks nimetada, alates Mari Suursalust. „Neid tüdrukuid, kes hiljem võitsid, teadsin kõiki juba üsna väikesest peale. Aga mina lähenesin juba seenioride klassile ja tulingi kohe esimesel korral 2010. aastal meistriks.“
Seenioride klassis on Ingver jõudnud ringiga algusesse tagasi – nüüd on ta taas parim, muidugi omavanuste seas. „Mul on kodus 25 seenioride medalit, nende seas kümme kuldset, kaasa arvatud klubidevaheliste meistrivõistluste autasud,“ rõõmustas Ingver.
Konkurendid pole enam samad. „Seenioride klassis on kõik peale minu uued tegijad. Apivala ja Sibul mängivad, aga pole medalile tulnud, ma justkui erinen sellest seltskonnast. Eelmisel aastal jõudsin elu parima handicap’ini, olen ka ise sellest üllatunud, aga eks golfi võibki 60aastaselt paremini mängida,“ rääkis Ingver.
Juubelimeistrivõistlustele Ingver mängima ei tule. „Niitvälja karikal olen edasi mänginud, see on traditsioon,“ selgitas Ingver. „Olen seal meie tugevamate tüdrukutega võistelnud ka, seepärast ma ei karda ega häbene. Aga meistrivõistlustel jäägu sport ikka spordiks.“
Lõpetuseks ütles Ingver, et tema roll Eesti (naiste) golfis ei seisne sugugi ainult esimeses meistritiitlis. „Olen naiste golfi arengule kaasa aidanud nii alaliidu kui ka klubi kaudu. Huvitav on veel fakt, et Niitvälja naiste klubi oli üldse esimene klubi Eestis. Nimelt oli Eesti Golfi Liidu asutamiseks vaja kolme klubi, aga väljakuid oli üks. Tegime siis kõik kolm klubi ühe väljaku juurde, aga mina jõudsin naiste klubi esimesena registreerida!“

Tekst: Ants Põldoja
Fotod: Mati Hiis