Eesti kuulub Euroopas kõrge südame-veresoonkonna haiguste haigestumuse ja suremuse riskiga riikide hulka. Siiski on hea teada, et kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktoreid on võimalik modifitseerida elustiili korrigeerimisega ja seeläbi parandada oma tervist.
Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise peamised eesmärgid Euroopa Kardioloogide Seltsi Ravijuhises on:
- 2,5-5h keskmine koormusega aeroobset treeningut nädalas või 30-60 min enamikel päevadel
- Vererõhk < 140/90 mmHg
- Kehamassi indeks 20.25 kg/m2; vööümbermõõt < 94 cm M, < 80 cm N
Lihtsalt öeldes annavad need näitajad teada, et liikumisel on positiivne mõju mitmetele ateroskleroosi riskiteguritele ja soovituslikult tuleks mõõdukalt liikuda ning trenni teha igapäevaselt.
OSKUS | JÕUD | ÜLD | VASTUPIDAVUS | |
MADAL | Golf (autoga) Golf (18 rada kõndides) Lauatennis (paaris) Lauatennis (üksi) Laskmine Curling Bowling |
Kuulitõuge (meelelahutuslik) Kettaheide (meelelahutuslik) Mäesuusatamine (meelelahutuslik) |
Jalgpall (kohandatud) Korvpall (kohandatud) Käsipall (kohandatud) |
Sörkimine Pikamaa kõndimine Ujumine (meelelahutuslik) |
KESKMINE | Purjetamine Purjesport Ratsutamine |
Lühikese distantsi jooksmine Kuulitõuge Kettaheide Mäesuusatamine Judo/karate |
Võrkpall Tennis (paaris) |
Kiirkõnd Pikamaajooks Tantsimine (stiil) |
KÕRGE | Jõutõstmine Maadlemine Poksimine |
Jäähoki Hoki Rugby Vehklemine Tennis (üksi) Veepolo Jalgpall (võistlev) Korvpall (võistlev) Käsipall (võistlev) |
Jalgrattasõit (teel) Pikamaa ujumine Pikamaa uisutamine Viievõistlus Sõudmine Kanuutamine Murdmaasuusatamine Kümnevõistlus Triatlon |
Regulaarne treening vähendab paljude ebasoodsate tervisenäitajate riski, olenemata vanusest, soost, etnilisest kuuluvusest.
Sellest tulenevalt soovitatakse Euroopa suunistes, et igas vanuses terved täiskasvanud peaksid tegema vähemalt 150 min mõõduka intensiivsusega kestvustreeningut 5 päeva jooksul või 75 min jõulist treeningut nädalas vähemalt kolmel erineval päeval, kusjuures täiendav kasu saadakse 300 min mõõduka intensiivsusega või 150 min jõulise intensiivsusega aeroobse kehalise aktiivsuse kahekordistamisest nädalas.
Kõrge vererõhuga patsientidele
Soovituslikult tuleks mõõdukalt intensiivset liikumist (golf, kõndimine, sörkimine, jalgrattasõit või ujumine) harrastada igapäevaselt vähemalt 30 minutit. Sest regulaarne aeroobne treening on hea meede vererõhu alandamiseks ja võimaldab tablettravi vajadust edasi lükata.
Kolesterool ja sport
Regulaarse treeningu tulemusena tõuseb kehas HDL’i ehk hea kolesterooli tase lausa 5-10%. HDL kolesterooli taseme kõrgenemine ennustab atreroskleroosi taandarengut ning madal HDL tase seostub sagedasemate südame isheemiatõve haigestumiste (infarkt) ja kõrgema suremusega.
Sportimise tulemusena halb kolesterool ehk LDL väheneb 5% (kõrge LDL kolesterooliväärtus tõstab kardiovaskulaarset riski).
Diabeet ja suhkruhaigus
Kehaline passiivsus on II tüüpi suhkurtõve (T2DM) peamine põhjus. T2DM-i tekkimise risk on 50–80% suurem isikutel, kes on füüsiliselt mitteaktiivsed võrreldes oma aktiivsete kolleegidega. Diabeedieelses seisundis inimest võivad nii aeroobne kui ka vastupidavustreening aidata pigem paranemise teele.
Golf on tervislik
Põhjuseid, miks golf on hea treening ning tervisenäitajaid parendab, on mitmeid. Mõõdukas tempos liikumine värskes õhus ning sujuv kalorite põletamine aitab langetada kaalu. Ühe golfiringiga liigub mängija umbes 10 000 sammu. Tegemist on sotsiaalse mänguga, mida saab nautida nii pere, kui sõpradega. Vähem isoleeritust ning rohkem suhtlust vähendavad stressi ja mõjuvad vaimsele tervisele äärmiselt positiivselt. Tervise seisukohalt on oluline ka, et tegemist on spordialaga, mis nagu ujuminegi, on väga madala vigastuste riskiga. Seetõttu on golf sobiv ja kasulik spordiala igas eas inimestele, tuues rõõmu liikumisest, parandades südametööd ning suurendades tervena elatud eluiga.
Golfiga on lihtne alustada
Seltskondlik ajaviide vabas õhus või füüsilist pingutust pakkuv sport? Golf on hea kooslus mõlemast, sest just see spordiala pakub maksimaalselt mitmekülgsust nii kehale, kui vaimule. Ühe mängu läbimiseks võib arvestada umbes 10 kilomeetri läbimist mõõdukas tempos kõndides ja seda maaliliste vaadetega avaratel golfiradadel, mida on Eestis pea kümmekond.
Ei tasu lasta end hirmutada sellest, et tegemist on sajandeid vana oskusmänguga. Golfiga on lihtne alustada ning nauditav mäng sobib kõigile. Nii algajale kui ka profile, nii noorele, kui vanemale inimesele. Oluline on meeles pidada, et mängijale toob edu kannatlikkus, püsivus ning keskendumisvõime.
Algajal harrastajal tasub esmalt harrastusväljakul põhilöögid sujuvaks ja stabiilseks lihvida, nii on hiljem rajal meeldivam mängida ja eduelamust nautida. Kindlasti tuleb alustades kasuks, kui võtta tunde professionaalse golfiõpetaja käe all, kes aitavad keha asendit ja lööke parendada. Kokkuvõttes on mänguks vaja vaid pealehakkamist.
Juhul, kui sul tekkis soov golfiga alustada, siis regulaarselt korraldavad golfi algkursuseid (green card) järgmised golfiväljakud:
- Estonian Golf & Country Club
- Pärnu Bay Golf Links
- Rae Golf
- Niitvälja Golf
- Otepää Golf
- White Beach Golf
Loe lisaks:
Green Card
Eesti golfiväljakud
Eestis on hetkel 10 toimivat väljakut. Leia vaid endale lähim: