Hellat ja Meos kaitsesid tiitlit. Hellatilt Niitvälja rajarekordi kordamine!
XXV Eesti meistrivõistlused golfis said täna lõpplahenduse Niitväljal, kui tiitlit kaitsesid nii Carl Hellat kui Annika Meos. Eriti võimsa viimase päeva tegi 17-aastane Carl Hellat, kes 67 löögiga kordas ka Niitvälja rajarekordit. Kogutulem 209 (72, 70, 67) lööki ehk -7 kordab ka ta eelmise aasta meistrivõistluste rekordit, mis tehtud Valgerannas. Teise koha võitis Joonas Turba (+2), kellele see oli esimeseks meeste klassi medaliks. Kolmanda koha võitis golfitreener, 2013. aasta meister Egert Põldma, kelle kogusummaks oli +4. Sama skoori sai ka Markus Varjun, kuid vastavalt juhendile (kahe viimase päeva lõpptulem) jäi seekord 16-aastane Varjun esimesena medalist ilma. Viiendana lõpetas Marten Palm (+5), kuuendana vaid 13-aastane Richard Teder (+6).
Naiste klassis avapäeval hole-in-one löönud Annika Meos edestas lõpuks lähimat konkurenti Karola Soed üheksa löögiga. Pronks kuulus 2016. aasta meistrile Liis Kuulile, kes mängis võrdse tulemuse Anete Liis Aduliga, kuid nagu meesteklassis parem kahe viimase päeva tulemus andis edu Kuulile.
Töö kõrvalt golfi harrastav Meos kerkis esimeseks mängijaks nii meeste kui ka naiste seas, kes tulnud viis korda Eesti löögimängu meistriks (2012, 2014, 2015, 2017, 2018). Lisaks on tal auhinnakapis ka üks hõbe ja kaks pronksi.
PGA klassi võidu ja suurima tšeki sai endale koju 2007. aasta meister Martin Toom, kes edestas Torel Neiderit vaid ühe löögiga.
Võitjate kommentaarid:
Carl: ” Ma ise ei olnud teadlik, et Niitvälja raja rekord tuli. Täna kõik sujus ja mul läks hästi. Pärast esimese päeva ebaõnnestumist neljandal rajal, mõtlesin et peab ennast lihtsalt kokku võtma ja mängima hästi viimased rajad, et anda endale võimalus. Võib öelda, et aasta parim golf sai mängitud, kuid mul on ka üks võistlus varasemalt mida mängisin samahästi. Ma ütleks et jäin kõigega rahule, put’id olid mul täna väga head ja mentaalse poolega saaks ka rahul olla, sest ma ei tundnud väga palju närvi ja oli lihtsam mängida. Valem edukas olemiseks on, et tuleb tööd teha. Ilma töö ja vaevata ei tule midagi, peab järjepidevalt ja kogu aeg tegema tööd. Edasi järgmine aasta sooviks veel tiitlit kaitsta, aga eks näeb, mis tulevik toob.”
Annika: ” Esimesed kaks päeva olid väga head ja sellest piisas, et täna nö keskpärase mänguga veel võita. Üritasin oma mängu mängida ja alustasin hästi, peaaegu lõpuni pidasin vastu. 16, 17 rada ma ei tea, kas väsisin ära, lõpuks võtsin kokku ennast, lõpetasin ka birdie’ga. Hea tunne jäi vähemalt sisse. Ma ei tea, mis seal vahepeal, juhtub, võib-olla kõik ebaõnn tuli kahele rajale korraga. Eelmised kaks päeva on tegelikult mulle ikka õnne omajagu andnud. Täna oli väike plaan mängida oma händikäp plussi, aga see ei õnnestunud. Nüüd mul on 0,3 see on mu elu parim, suure tõenäosusega see sinna ka jääb, sest ma ju tegelikult ei harjuta ja käin tööl, mängin ainult suvel 4, 5 kuud. Olen üli rahul sellega, mis siiani on olnud ja ma mingeid plaane küll ei pea, golf on minu jaoks hobi. Selles ongi viimaste aastate eduvõti olnud, et ma ei lähe enam närvi ja ma naudin seda ja kui lähebki tuksi, siis ma suudan sellest üle saada.”
